Autorsus

 

Oluline on mõista autorite järjestuse tähtsust, mis põhineb olulisel panusel uurimistöösse – tulevaste vaidluste vältimiseks tuleks teadusasutuse toetusel autorsusega seotud teemad kokku leppida. Vaidluste tekkimisel otsi nõu ja abi. Autoritepoolsed panused võivad muutuda ning iga isiku panus ja sellest tulenev autorite järjestus tuleks alati üle vaadata, kuna esialgne plaan võis praktikas erinevalt realiseeruda. Abiks on see, kui projekti alguses on juba kokkulepe sõlmitud. Isikute panust saab hinnata järgmiste kriteeriumite alusel: 

1. oluline panus uurimistöö kontseptsiooni või uurimiskavandi väljatöötamisse või töö jaoks andmete kogumisse, analüüsi või tõlgendamisse JA

2. tööversiooni loomine või selle täiendamine olulise intellektuaalse panusega JA

3. avaldatava lõppversiooni heakskiitmine JA

4. nõusolek vastutada töö kõikide aspektide eest ning tagada, et kõik küsimused töö mistahes osa täpsuse ja terviklikkuse kohta vaadatakse läbi ning lahendatakse asjakohaselt“.

 

Läbirääkimised autorsuse üle on problemaatilisemad konfliktide suhtes, kui arutelusid ei ole toimunud ja kokkulepped puuduvad. On oluline meeles pidada, et kõik autorina nimetatud isikud vastutavad teaduspublikatsiooni eest. See kehtib ka juhul, kui esitatakse rikkumissüüdistused – kõik autorid vastutavad publikatsiooni eest. Seetõttu tuleks teada, mida kolleegid teevad ja kuidas nad oma uurimistööd läbi viivad. See on üks näide, kuidas pead lisaks oma eetika teadvustamisele tegelema ka teiste eetikaga.

 

Autorsus on seotud teiste panuse tunnustamisega

 

Euroopa teadlaste eetikakoodeksi kohaselt (ALLEA, 2017) on teaduses kõige tõsisemateks eetikast kõrvalekaldumise vormideks plagieerimine, fabritseerimine ja võltsimine, sest neil juhtudel moonutatakse (seniste) uurimuste tulemusi ning sellega seatakse kahtluse alla tegelikult teaduse usaldusväärsus. Rääkides täpsemalt plagieerimisest- selle sõnaga tähistatakse tegevust, mille puhul kasutatakse teis(t)e inimes(t)e töid ja ideid ilma, et originaaltööle oleks nõuetekohaselt viidatud. 

 

Eestis kehtiv autoriõiguse seadus ütleb küll, et ideed on kõigi omad, ent teadusmaailmas ja kultuuris omab uus idee/kontseptsioon/teooria suurt väärtust, mistõttu on nende loojad kindlasti ära teeninud nimelise väljatoomise. Euroopa teadlaste eetikakoodeks (2017) defineeribki plagiaadi kui tööde ning ideede lubamatu väärkasutuse. 

 

Seega- algallikatele viitamine on oluline oskus. Seda saab ja tuleb arendada ning ülikool on selleks õige koht. Loe erinevate plagiaadivormide kohta: https://plagiaat.ee/ 

 

Teadusajakirja valik

 

Pea kinni asutuse tavadest, kas avaldada tasulises ajakirjas, avatud juurdepääsuga ajakirjas või mõnes muus alternatiivses väljaandevormis – igal kõrgkoolil võib olla eraldi avaldamispoliitika, paljudel ülikoolidel on oma kirjastus oma poliitikaga.

Üks oluline aspekt, mida tuleks meeles pidada on see, et enamus teadusartikleid avaldavaid ajakirju peavad sama artikli samaaegset esitamist kahele või enamale kirjastajale ebaeetiliseks – isikud/asutused kulutavad aega ja raha retsenseermisele ja toimetamisele. Kui tõesti teed seda, peaksid oma kavatsusest kirjastajat teavitama ja see kindlasti vähendab artikli avaldamise tõenäosust. 

 

Samuti on oluline teadlik olla, et mitte kõik teadusajakirjad ei ole kvaliteetsed. Kvaliteedi kontrollimiseks pöördu oma juhendaja või vanema kolleegi poole (kes saab täpsustada ajakirjade mõju indeksit ja muid kvaliteedi kriteeriume). Samuti võid kontrollida, ega antud ajakiri ei kuulu nö teadusajakirjade musta nimekirja: https://beallslist.net/ .

Sellises ajakirjas avaldamine võib kahjustada sinu kui teadlase mainet, samuti ei järgi nad sageli kirjastajate eetikakoodekseid ja nende artiklite mahavõtmine või muutmine võib osutuda võimatuks.

 

Rikkumised 

 

Eelkõige tahtmatu rikkumise vältimiseks on oluline osaleda koolitustel ja saada abi juba protsessi alguses. Uurija järgib teaduse eetilisuse/terviklikkuse põhimõtteid ja väärtusi ning eeldab, et seda teevad ka tema kolleegid. Uurija hoiab end kursis teaduseetika/terviklikkuse põhimõtete ja uurimistööd puudutavate regulatsioonidega. Rikkumiste märkamine nõuab aega ja praktikat, mistõttu teavitab uurija kolleege või asutust teaduseetika/terviklikkuse põhimõtete võimalikest rikkumistest ja küsib kahtluse korral nõu. Samal ajal väldib uurija alusetuid pahatahtlikke või oletatavaid süüdistusi kolleegide vastu ning peab selliseid süüdistusi teaduseetika/terviklikkusega vastuolus olevaks. Uurija on avatud ja annab selgitusi kõigi kahtluste kohta, mis on seotud teaduseetika/terviklikkuse põhimõtete rikkumisega. (dokumendist ‘Hea teadustava’)

 

Plagiaadi vältimiseks tuleb arendada akadeemilist kirjaoskust - hea on osaleda koolitustel, paluda abi oma teaduskonnast, uurida erinevate viitamise viiside kohta, ning olla teadlik erinevatest plagiaadi vormidest.